Gaasikütuse uuring: „Hinnatõusu peale seest jõnksu läbi ei käi“

Alexela tellitud ja Kantar Emori läbi viidud gaasikütuse uuring näitab, et gaasikütuse kasutajad on selle tõelised fännid ja innukad propageerijad, kuid mittekasutajaid iseloomustab teadmatus. „Kus ja kuidas gaasi tangitakse? Kas gaasitanklaid jagub? Kas gaasiautos on tunda gaasi lõhna?,“ tõi Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse näiteid küsimustest, mida mitte-kasutajad küsisid.

Peamine motivaator oli Kantar Emori strateegiakonsultandi selgitusel kasutajate jaoks ootus kütusekulusid kokku hoida. „Kasutajad rääkisid, kuidas varem nad teadsid väga täpselt, kui palju kütus maksab ja iga hinnatõusu järel käis kerge jõnks seest läbi, siis nüüd nad enam kütuste hindu ei jälgi,“ kõneles Kristiina Kruuse.

Ühe murekohana tõid nii era- kui ka ärikliendid uuringus välja ebakindluse riigi aktsiisipoliitika suhtes ja soovi saada riigilt selgem sõnum, kas gaasikütuse kasutamine on Eesti jaoks prioriteetne arengusuund või mitte. „Nii era- kui ka ärikliendid arutlesid, et kui nad investeerivad kallima gaasiauto ostmisesse, siis nad tahaksid mingitki kindlust, et investeering ei lähe kaotsi sellega, et riik tõstab järsult aktsiisi. Eriti olid selle pärast mures ärikliendid, kelle jaoks alginvesteering on väga suur, kui me rääkime näiteks LNG-veokite ostmisest,“ kõneles Kantar Emori strateegiakonsultant. Samavõrd tähtsaks pidasid uuringus osalenud ka seda, et gaasitanklate võrgustikku laiendataks järjepidevalt edasi, sealhulgas ka naaberriikides Lätis ja Leedus.

Kantar Emor viis Alexela tellimusel läbi kvalitatiivse fookusgrupiuuringu augusti lõpus ja septembri alguses nii era- kui ka äriklientidega. Uuringu eesmärgiks oli mõista gaasikütusega seotud hoiakuid, arusaamu ja kogemusi, et kaardistada ühelt poolt takistused, mis piiravad gaasikütuste kasutamist, ja teisalt otsida lahendusi, mida annaks teha nende barjääride ületamiseks.